Buss pidi mulle kodu juurde jargi tulema 7-7.30 vahel, leppisime perenaisega eelmine ñhtu kokku et teda ei tylita nii vara, ma tñin poest nosimist hommikuks. Aga buss laekus juba 10 enne seitset nii et Malena pidi ikkagi mind otsima tulema. Ja nosida ei jñunu suurt midagi, kiiresti pastat hammaste vahele ja minema
Siis tiirutasime linnas vñtsime rahva peale. Pilt peatanavalt kell 7..20 pidu lñppend...
Esimene peatus Villavicencia. See on enamusel Argentiina pudeliveel margiks. Villitakse siin lahedal magedes. Me tehast ei vaadanud, lihtsalt sñitsime labi sellest kylast oli vaike peatus.
WC ja pudel vett ja saad selga sirutada.
Need kollased pññsad on linnast valjas kñrbes yhed arvukamad. Kñrb koosneb killustikust ja vñsast, paris liiva ei ole.
Need on eelmaed, precordillera. Midagi sambla ja kanarbiku laadset katteks, siuke roheline vark
Veekyla kylastuskeskuses olid aias paar guanacot. Edasi kui makke tñusime, siis neid ka aegajalt luusis ringi. Pidid olema koduloomad, aga nagu karjamaale lahti lastud vñi nii. ronivad seina mooda yles praktiliselt. Nagin ka hobuseid, eesleid, lehmi, politseinikku, piirivalvureid.
Peale seda kyla labisime serpentiinidest koosneva teeosa 30 kilomeetrit paari tunniga. Allpool oli tee asfalteeritud, yleval aga killustik. Vahemalt liiklust seal peal ei olnud, olevat ainult turistide jaoks see tee. Aga kui bussijuht mobiilil numbrit valib, on veiz kñhe kyll, piirdeid pole teel. Aga autovrakke all ka ei olnud.
See punkt oli 2200 meetrit, mingit erilist tunnet mul kyll ei tulnd kñrgusest aga ega ma seal muud ei teind ka kui bussist valja , pilti ja bussi tagasi. /Mul oli parim iste bussis, sest olin esimene, juhi taga reas paremal yksik tool - reas on 3 istet. Kogu aga parimad vaated./
Nuuskasin siin korralikult nina ja see hakkas verd jooksma, aga ma arvan mitte kñrgusest vaid olin enne korralikult urgitsenud asja. No robleem!
Need ei olnd veel paris maed, jargmisena juba paistavad eemalt lumised tipud.
Aconcagua on vasakpoolne. Siin yleval oli juba kylm, kuigi paike paistis kogu aeg.
Ameerika katus.
Edasi laskusime magede vahele orgu, Uspallata nimeks. Siitmaalt oli juba tee normaalne, liikus palju rekkasid - kogu hiina kola tuleb Valparaisosse Tsiilis ja sealt rekkadega Argentiina, Uruguay, Brasiilia, Paraguai poole. Tahtis magistraal.
Mulle vaga meeldisid need maed, hasti varvilised. Punast, sinist, rohelist, kollast, pruuni, halli kogu aeg segapidi. Org paistab esimest korda magede vahelt ja tundub nagu jarv, nii sygav roheline. Ega need paar pilti asja edasi ei anna pariselt. Ma taitsa armusin ara nendesse magedesse siin, muud siiani kogetud maed on olnud palju yksluisemad.
Uspallata linnake. Saime siin kohvi ja saia kell oli 9.30 Tanavale paistavad lumemaed ara.
Vaga lahedad pikad sirged puud, pakun et 20 meetrit vahemalt kñrged. Terve oaas neid tais istutatud.
Edasi Tsiili piiri poole.
Yks rekkamees ei olnd kurvi valja vñtnud:
Ei nainud juhti aga rekka oleks veidi suurema hooga palju palju allapoole vñinud lennata.
Nyyd saime paris "Ameerika katuse" all pilte teha
Tapselt mu pea kohal on "katus"
Siis, ma ei teagi mis mñttega kaisime Tsiili piiripunkti juures ara, poorasime seal bussi ringi ja tulime tagasipoole. 10 kilomeetrit piirist on looduse ime - inkade sild. Et jah olevat tñesti inkad siiamaani lñunasse Peruust oma asju ajanud ja alati jalutanud yle selle loodusliku sillakese!
Ilmselt mingi stalagmiit-stalaktiit, vesi jñes on ju jumalast "lñvivarvi", aegade jooksul kasvanud niimoodi see sild. Peale enam rahvast 2005 aastast ei lubata minna. Supelasutuse varemed ei ole inkade aegsed.
Ylal nurgas ka mingi kirikukokats. siin on yldse lahedad majad, seinad maakividest /neid siin juba puudu ei tule/
Ja muidugi kasitooturg. Peab mainima et myyjad pealetykkivad ei ole. Ostsin sipsikutele kaks sarnast vidinat siit. Alpakavillast salli eest taheti 25.- (ca 3,6 on kurss) Yldse mitte palju aga varvid olid kuidagi imelikud - salatiroheline, roosa, valge, hallid jne. Jaid sinna.
Ja siis lñunale yhte hotelli vaikses suusakuurordis. Siin on lund juulis-augustis.
Ja siis tagasi kodu poole. Praktiliselt kogu tee voolas kñrval Rio Mendoza. (Ka inkade silla all).
100 kilomeetri parast sai sellest "lñvivarvi" jñest yhes kohas akki imekena tumesinine jarv. Inimese tehtud tammi tagune. Jarve aares "suvilakooperatiivid" ja hotellid. Jarvel purjekaid isegi.
Ja viinamarjaistandikud algasid kuskil 50 km enne linna, juba tasasel maal.
Ah jaa, Skanska on kohal, ja teised kuulsad ehitajad ka .
Ainult kuhu nimest MR kadus?
/Suur Ziggy alias MR Portal/
Ootamatud miljonid on heasti kylvatud!
Homme on laisklemise paev, vñtame paikest ja sebin internetis Salta kohta miskit infi.
Chau ja kask on mitte mossitada!!
Siis tiirutasime linnas vñtsime rahva peale. Pilt peatanavalt kell 7..20 pidu lñppend...
Esimene peatus Villavicencia. See on enamusel Argentiina pudeliveel margiks. Villitakse siin lahedal magedes. Me tehast ei vaadanud, lihtsalt sñitsime labi sellest kylast oli vaike peatus.
WC ja pudel vett ja saad selga sirutada.
Need kollased pññsad on linnast valjas kñrbes yhed arvukamad. Kñrb koosneb killustikust ja vñsast, paris liiva ei ole.
Need on eelmaed, precordillera. Midagi sambla ja kanarbiku laadset katteks, siuke roheline vark
Veekyla kylastuskeskuses olid aias paar guanacot. Edasi kui makke tñusime, siis neid ka aegajalt luusis ringi. Pidid olema koduloomad, aga nagu karjamaale lahti lastud vñi nii. ronivad seina mooda yles praktiliselt. Nagin ka hobuseid, eesleid, lehmi, politseinikku, piirivalvureid.
Peale seda kyla labisime serpentiinidest koosneva teeosa 30 kilomeetrit paari tunniga. Allpool oli tee asfalteeritud, yleval aga killustik. Vahemalt liiklust seal peal ei olnud, olevat ainult turistide jaoks see tee. Aga kui bussijuht mobiilil numbrit valib, on veiz kñhe kyll, piirdeid pole teel. Aga autovrakke all ka ei olnud.
See punkt oli 2200 meetrit, mingit erilist tunnet mul kyll ei tulnd kñrgusest aga ega ma seal muud ei teind ka kui bussist valja , pilti ja bussi tagasi. /Mul oli parim iste bussis, sest olin esimene, juhi taga reas paremal yksik tool - reas on 3 istet. Kogu aga parimad vaated./
Nuuskasin siin korralikult nina ja see hakkas verd jooksma, aga ma arvan mitte kñrgusest vaid olin enne korralikult urgitsenud asja. No robleem!
Need ei olnd veel paris maed, jargmisena juba paistavad eemalt lumised tipud.
Aconcagua on vasakpoolne. Siin yleval oli juba kylm, kuigi paike paistis kogu aeg.
Ameerika katus.
Edasi laskusime magede vahele orgu, Uspallata nimeks. Siitmaalt oli juba tee normaalne, liikus palju rekkasid - kogu hiina kola tuleb Valparaisosse Tsiilis ja sealt rekkadega Argentiina, Uruguay, Brasiilia, Paraguai poole. Tahtis magistraal.
Mulle vaga meeldisid need maed, hasti varvilised. Punast, sinist, rohelist, kollast, pruuni, halli kogu aeg segapidi. Org paistab esimest korda magede vahelt ja tundub nagu jarv, nii sygav roheline. Ega need paar pilti asja edasi ei anna pariselt. Ma taitsa armusin ara nendesse magedesse siin, muud siiani kogetud maed on olnud palju yksluisemad.
Uspallata linnake. Saime siin kohvi ja saia kell oli 9.30 Tanavale paistavad lumemaed ara.
Vaga lahedad pikad sirged puud, pakun et 20 meetrit vahemalt kñrged. Terve oaas neid tais istutatud.
Edasi Tsiili piiri poole.
Yks rekkamees ei olnd kurvi valja vñtnud:
Ei nainud juhti aga rekka oleks veidi suurema hooga palju palju allapoole vñinud lennata.
Nyyd saime paris "Ameerika katuse" all pilte teha
Tapselt mu pea kohal on "katus"
Siis, ma ei teagi mis mñttega kaisime Tsiili piiripunkti juures ara, poorasime seal bussi ringi ja tulime tagasipoole. 10 kilomeetrit piirist on looduse ime - inkade sild. Et jah olevat tñesti inkad siiamaani lñunasse Peruust oma asju ajanud ja alati jalutanud yle selle loodusliku sillakese!
Ilmselt mingi stalagmiit-stalaktiit, vesi jñes on ju jumalast "lñvivarvi", aegade jooksul kasvanud niimoodi see sild. Peale enam rahvast 2005 aastast ei lubata minna. Supelasutuse varemed ei ole inkade aegsed.
Ylal nurgas ka mingi kirikukokats. siin on yldse lahedad majad, seinad maakividest /neid siin juba puudu ei tule/
Ja muidugi kasitooturg. Peab mainima et myyjad pealetykkivad ei ole. Ostsin sipsikutele kaks sarnast vidinat siit. Alpakavillast salli eest taheti 25.- (ca 3,6 on kurss) Yldse mitte palju aga varvid olid kuidagi imelikud - salatiroheline, roosa, valge, hallid jne. Jaid sinna.
Ja siis lñunale yhte hotelli vaikses suusakuurordis. Siin on lund juulis-augustis.
Ja siis tagasi kodu poole. Praktiliselt kogu tee voolas kñrval Rio Mendoza. (Ka inkade silla all).
100 kilomeetri parast sai sellest "lñvivarvi" jñest yhes kohas akki imekena tumesinine jarv. Inimese tehtud tammi tagune. Jarve aares "suvilakooperatiivid" ja hotellid. Jarvel purjekaid isegi.
Ja viinamarjaistandikud algasid kuskil 50 km enne linna, juba tasasel maal.
Ah jaa, Skanska on kohal, ja teised kuulsad ehitajad ka .
Ainult kuhu nimest MR kadus?
/Suur Ziggy alias MR Portal/
Ootamatud miljonid on heasti kylvatud!
Homme on laisklemise paev, vñtame paikest ja sebin internetis Salta kohta miskit infi.
Chau ja kask on mitte mossitada!!
2 comments:
Tundub, et uni on Sul hea.
z
Ei maga me siin ühtigi, ikka teema tööd
rv
Post a Comment