Esmaspaev Salta-Pilvede rong-Salinas Grandes-Purmamarca

Buss tuli hotelli jargi, sain istuma kahe inglase juurde tahapingile /yx sell juba tuntud Jeremy, teine Michael, kes oli kainud Tallinnas labustamas/. Suund pñhja poole. Marsruut paralleelne maailma kñrguselt neljanda tootava raudteega, "tren a las nubes" - pilvede rong. Praegu kaib 1 kord kuus, kavas on uuesti tihedamalt kaima panna uuel aastal. Sñidavad turistid muidugi.
Tee oli pool maad asfalt, pool kruus, tolmas hasti.



Kaktuseñied. Pilverongi marsruudil olid pea kogu aeg kaktused kñrval kasvamas.



Raudtee. Nagime raudteetammi mooda /turiste/ magijalgratastel minemas kuhugi.



Maed olid kogu aeg varvilised. All paremal kalmistu.



Esimene asula Tastil. Yhed suuremad inkade eelsed asula varemed. Minul hakkas kñrgus tunda andma, puristasin 15 minutit peldikus siin. Siis 3 minutit muuseumi, 2 minutit myygilette ja edasi.



Lñunaks jñudsime San Antonio de los Cobres´isse. Paike lagipahe, puid ei ole, ñhku ei ole /3200 m yle merepinna/. Tñmbas mind taitsa zombiks seekord. Jalad nagu vatist, kogu aeg tunne et nyyd paned paki maha. Sisse laks ja jai ainult vesi. Siin kylas sñime kñik yhe laua taga lñunat, tellisin kanaliha kartulipudruga. Manustanud 1 cm2 kana ja kahvlitaie putru, tekkis tñsine kahtlus, kas me ikka jatkame koos. Kuni tualetini kindlasti.
Ilmselt tahaks kñrgus pikemat aega kohanemisex ja minu mass on ka tegur mis seda ei soodusta. Tillukesed kohalikud naised /argentiina turistid meie bussist/ tegid suitsu paikse kaes ja olid suhteliselt lñbusad.
Kohalik rahvas on siin qetchua tñugu, madalamad ja jamedama kerega, tñmmud, nagu magilast ette kujutad. Ja naistel on ikka "cola" ka olemas.

Mu olukord oli, nagu oleks tipis kolmandat-neljandat paeva tuletisi* vñtnud. Et tahaks aga ei jñua. See kestis ñhtuni valja.

*tuletis - mñiste kñrgemast matemaatikast, tulemus, mis saab funktsioonist, millega tehakse rida /matemaatilisi/ manipulatsioone.
//Vt oktoobri sissekannetest mñistet " operaator nabla"//
Tuletis tahendas samuti olukorda kus ñlu joodi ara ja tyhja taara eest toodi uued ñlled, mille kogus oli juba vaiksem kui esimesel partiil. Kestvamalt vñeti tuletisi jarjest 3-4 paeva.



Parast San Antoniot jñudsime kñrgplatoole: Altiplano. Mñlemal pool horisondil kaugel-kaugel maed, pind kaetud selliste pññsastega. Seda labisime ca 100 km. Tundus lñputuna. Laamad luusimas tee kñrval.



Enne soolatasandikule jñudmist kullerdas paikse kaes tee lahedal ka andide kondor.
/Vist turismibyroo palgal?Rohkem neid ei olnd naha kui see yks/

Soolakñrbe "Salinas Grandes" on Argentinas 55000 ruutkilomeetrit. See on rohkem kui Eesti pindala. Boliivias on vist veel rohkem soolakñrbe. Temperatuur + 44 kraadi. Looduslikku varju ei ole, ainult bussi yhes kyljes on. Mina kaisin minutiks bussist valjas, ja siis kohe tagasi, vahemalt paike ei paista lagipahe.







Pind on sile, siledad osad piiratud vaikeste myragikega ca 1-2 cm. Buss pani kogu aeg 100-ga. Mille jargi nad orienteerusid, ei tea, autojalgi oli maas, aga pooretel ei mingeid viitasid. Lage-lage ja jaljed lahvad akki kaheks . ¿Kuhu poorad?
//Muinasjutt - poorad vasakule - leiad vñimu, poorad paremale - leiad raha, lahed otse - leiad ñnne jne//
Kui siin valesti poorad, siis ma arvan leiad surma.



Sepad kes turistidele asju (kivi- ja soolanikerdused) myysid, olid silmini kinni massitud. Ainult prillid sinise riide peal. Aga mytse nad ei pakkunud myya!



Soola tootmine kaib nii et kutid kaevavad labida ja kirkaga umbes 50 cm sygavused circa 2x4 m syvendid, kuhu ilmub vesi (soolalahus on pinna all taitsa olemas). See auk seisab 9-12 kuud paikse kaes, vesi aurab ja puhas sool kristalliseerub. Igast syvendist saab 2 tonni soola. Yhe tonni eest saavad kutid 28 peesot /x3,6/. Ma seda tood ei vñtaks!

Peale soolakñrbest lahkumist tñusis tee meie kñrgeima punktini + 4170 merest. Sellel tñusul lasi giid bussis ringi kotikese kokapññsa lehtedega ja ñpetas, et mitte natsutada neid vaid lihtsalt hoida pñses, aitab kñrgusehada vastu. Hoidsin teist tund aega pñses aga olek lax vaid viletsamaks. Vist oli vale pñsk.

Narkopoliitika on Argentinas selline et ametlikult ei tohi kellegil midagi olla, aga magilaste suhtes pannakse silm kinni.

Mis ei tahenda, et turistil vñib, eriti maalt lahkudes, olla.

Teisel paeval Humahuacas pakuti kotikesi kokaga aktiivselt - vaike kilekotike nagu teepakk, hind 1 peeso.

Kñik myyjad pakkusid kybaraid, hñbeehteid ja kokat. Mul oli kybar hommikul juba ostetud.

Naiteks istun mina vazind-vazind ja tydind-tydind pingil puuall, ootan et buss juba laheks. Mooda kñmbib vanaema, kaks katt koormatud jurviljakottidega. Kartul, sibul, paprika jne.

Kysib ¿Paistab et Teil, señor oleks kokat vaja?

No ma palju ei vñtnud, mñned kilod...

Boliiviani 150 kilomeetrit. Seal vist tehakse sousti ka kokaga¿

Siin serpentiinil on 150 kurvi ja langust 2 kilomeetrit. All orus on Purmamarca, tanase reisi lñpp-peatus.

Nagu selgus, olen reisi ostes reserveerinud toa hostelis Bebo Vilte. See on peremehe nimi kah.

Luxury, luxury.

Kell 17.15 voodisse, paikest-vaenlast ei taha enam naha tana.

Kuskil kella kaheksa paiku ñhtul on kyla taitsa vait.

Palusin yhes poes tassi kuuma vett ja manustasin gripitee. Istusime, kuni teed jñin, kahe tirtsuga leti taga toolidel ja vaatasime lastesaadet.

Pood on yks suurem tuba elumajast, siit laheb uks kooki ja teise tuppa, mida saab yyrida.

Kylas on yx taitsa korralik restoran ka, kyynal laual ja puha.

Kell kymme oli tervis niipalju parem, et sain jagu kanasupist ja laamalihaga hautisest. Jaime terveks ooks kokku.