Sanatoorium

Vaade hotelli SPA-le. Basseini aares on 4 lamamistooli, sauna ja masseerimistubade maja on basseinist paremale. Marssisin sisse, panin ise sauna sooja /tadi mudis kedagi parajasti/ ja mñnulesin 2 tundi - saun - bass -paike - korrata. Olin yxi basseini aares, aga massaash kais kogu aeg.

Kell 2 lñuna, kell pool 4 siesta kuueni.

Siis pesu pesumajja (kotitais 15 pzt, hotellis yx tsark 6.-), lasin juuxuris habet piirata ja internetti ning ongi kell 8. Milline imetabane paevake!

Mñtlesin hommikul et tana on aega, saadan Viktorile yhe anekdoodi.

teate kyll, kuidas talumeest mesilane nñelas m*nni otsa, see pistis paistes ihuliikme hapupiimanñusse aidas ja astub sisse teenijatydrik. Vahib suu ammuli.

¿kas sa pole seda ennemalt naind vñi? kysib peremees

Olen naind ja kaeski hoidnud, aga siiani ma ei teadnud kuda seda pyssi laetakse.

Tñlkisin españoli selle ja kui avan oma hotkasti - mis ma naen - tervitus Viinist! Koos Mendoza piltidega. Austrias olla kylm.

Meenutan Viktori piltidega perkond Vilariño´t:

Malena

Diego

Lucia, poisi pruut

Ja yx hetk koolist kohvipausilt



Vaba aja organisaator Damien ja yx karss kaugelt

Kolmapaev Saltas

Kylastasin MAAM-i. Museo de Arquelogia de Altas Montañas. Kñrgmagede arheoloogia.

Salta provintsist (siit 500 km Tshiili poole) Llullaillaco vulkaani tipu lahedalt (> + 6700 m)
avastati 1997 inkadeaegne ohverdus: kolm inimest, kes olid kñrguses balsameerunud ja hasti sailinud. Teadlased tñid kehad Saltasse ja muuzeumis on yx valja pandud.

Samuti esemeid sellest ajast - ca 500 aastat tagasi, ylevaade inkade impeeriumist, usust, kommetest.
Muuseumis pildistada ei tohi, valjapandud keha juures seisis turvamees.

Tegu kolme lapsega. kaks umbes 7 aastased, yx vanem, yle 15.

Teooria jargi tegu pealikute lastega, kes valiti juba imikutena selleks missioonix. Nad viidi impeeriumi keskusesse Cuzcos Peruus, osalesid rituaalides Inca-ga / valitseja = jumal maa peal/ muutudes sellega ka ise jumalikeks. Siis nad randasid koju tagasi /oli palju lapsi impeeriumi eri osadest, impeerium ulatus tanapaeva Colombiast Argentina keskele valja/ ja kodurahvas siis vaatas mis nendega teha - mñnest sai pealik, mñned ohverdati. Need kolm uimastati ja toodi maejumalale, et ta kuri ei oleks - vulkaan ju. Ehitati ka maja mae tippu, kuhu kehad ja kaasapandud asjad paigutati.

/Idee tanapaevax - teenid riigikogus, muutud sellega jumalikuks, randad tagasi sinna kust sind valiti ja rahvas siis vaatab kas teeb sust moosi vñi seepi/

Praegu on osa magilasi pahased, miks need lapsed ei ole mael, vaid kaugel linnas. Et magi vñib kurjaks saada uuesti.

Paris hariv paevateema oli.

Elan nyyd hotell Saltas kohe peavaljaku serval. Tipp topp, kui valja arvata vaike kakk esimesl ohtul dushi all. Vanni pñhi oli nii libe et laxin kogu taiega ymber ja nyyd oman paremal kyljel korraliku sinika. Toateenija soovitas kateratiku vannipñhja panna, mida ka praktiseerin nyyd.
Seoses vaikse traumaga loobusin neljapaevasest ekskursioonist, kullerdan siin niisama ja parandan tervist. Tana oosel sain juba paremal kyljel magada, nii et "lahen korda".

Tegu SPA hotelliga, olemas on bassein ja .... SAUN!
Kaisin eile, lahen ka tana ja laupaeval. Elektrikerisega soome saun. Kerise peal 4 rusikasuurust maakivi. Saun 10 minutiga 80 kraadi soe. Leiliviskamisex kulp ja kibu. /¡Proste ei olnd!/
Ñpetasin sunatadi, et pane rohkem kive, siis seisab kauem soe ja on ohutum leili visata ka. Siiski sai higistada ja oli peaaegu nagu paris. Olin kella 12 ajal SSPA ainus kylaline.



Hotelli vaade oosel. Homme ekskursioon Cafayate´sse. Siit 200 km lñunasse, provintsi veinimeka.
Uued pildid laupaeva hommikul peale ekskursiooni levialasse /keskvaljakul ausamba kñrval hommikul enne 10-t on levi/
Chau

Teisipaev Purmamarca-Humahuaca-Salta

Hommik Purmamarcas oli nagu kunagi yx vene film : Aga koidikud on siin vaiksed. Tervis hea, Bebo Vilte andis mate teed ja moosikypsiseid, kohvikust veel juustusai ja kohv juurde ja elu jalle ilus
Selle kyla kñrval on "7 varvi magi". Paris ilus, kuigi kñik need kñrgemad maed on siin varvilised.

Bussid turistidega on alles teel, kaupa pannakse valja

¿Mul nais et kass ei olnd myygiks?

Meile tuli jargi teine, suurem buss, mis oli enam-vahem prantslasi tais.

Purmamarcas olid eilsest seltskonnast 6 inimest, ka Jeremy. Ta oli nagu minagi voodis olnud enamuse ajast kñrguse parast.
Tal on ca 4000 USD vaart fototehnika, kaamera suur nagu relv + objektiivid. Seda kotti ta kaest lahti ei lasknud.

Pildid on kodulehel yleval:

http://web.mac.com/jezzer73

Jeremy reisib praegu 5 kuud L-Ameerika - USA - Inglismaa. Siis tagasi Austraaliasse.

Sain istuma yhe tadi kñrvale, kes hiljem ñhtul tagasisñidul sellesama Purmamarca kyla lahedale luxhotelli jai koos mehega. Mezinadalad - 40. pulma-aastapaev.
Paris armas oli kuidas ta minuga inglist pyydis raakida, mida nad ju kodumaal kunagi ei tee. No umbes nagu yx meile tuntud A.S.; ainult et mñnusalt kortsus ja muheda olekuga, huuled siiski tulipunased.

Esimene peatus Tilcara kylas mae otsas kus taastatud kunagine hispaanlaste-eelne asula. Selliseid kindlustatud asumeid nimetatakse praegu pucara´deks. Selles arvatakse et elas omal ajal 2000 inimest. Magi oli praktiliselt vallutamatu, yles veeti vesi ja toiduvarud, oli ka koppel laamade jaoks yleval.

Majade varemed kaevati valja 1920-30, kyla taastati 1950-70, esialgu 40 cm maast ja kui raha juurde saadi siis katuse alla. Koht kaib Buenos Airese ylikooli alla. Muidex, ylikooliharidus on Argentinas kñigile kodanikele tasuta!

Ma serviti ikka pugesin sisse

katuse talad on kaktusest, kate samuti kaktus mis pealt saviga matsitud.

Tilcarast lahkudes oli tee aares naha pñllumajandust.Umbes kilomeeter peale seda pñldu yletasime kaljukitse poorijoone pñhja suunas.

jatkan kui mobiililevis jalle augu teisel serval olen siin. Nagu "valjasñit levialasse" - hotellis ei saa, ausamba juures saab 20 pilti, siis jalle ei saa ja nii edasi.

See lugu pole veel valmis, samuti Kolmapaev tulemas.

Edasi neljapaeval 29.11 kell 10 paiku reaalajas.



Humahuaca katedraal. See kyla oli meie reisi sihtpunkt. Viimane suurem asustus enne Boliivia piiri, kuhu veel 150 km.



Ausammas. See peab yhes endast lugupidavas kylas olema.

/Yhes ñppetunnis Mendozas tegime harjutust, kus oli kymme lauset yhe kyla kohta. Naiteks et kylas on praegu 15 korruseline hotell, 30 aastat tagasi olid vaid onnid. Et mineviku kasutamist harjutada. Mul tundus et vaid yks asi kymnest oli kohustuslik, ylejaanud yheksa olid vñib-olla´d. see ainumas oli:" Praegu sñidab kylavanem uue mersuga, ga 30 aastat tagasi oli tal vana fordilogu." Ñpetaja oli mu markusega 100 % nñus/



¿Señor, kas kokat laheb?

Myts oli mul tapselt sama mis kohalikul giidil. Hoopis parem paikse kaes olla kui myts peas. Lñunaks julgesin vñtta juba vaikse ñlu ja locro - no on selline maisi, juurikate ja lihahautis, naeb valja nagu yx korralik peerujuuretis. Praktika seda omadust ei kinnitanud.

Eelviimane peatus juba tagsiteel Uquia kylas. Kirik tehti 1671. Just a fotostop!

Ja siis San salvador de Jujuy. Haaldus /huhuui/. See on omaette provintsikeskus. 200000 elanikku, korralik linn.

Cabildo - linnanñukogu hoone koloniaalajast.

Venus on igal pool ilu eest valjas. Heli salongi sñsarettevñte Ameerikas.

Jujuyst Saltasse otsetee on 50 km aga seal on 500 kurvi, tulime ringiga 108 km, aga kiirteed.
Kell 8 Saltas kohal.

Vot nii.

Esmaspaev Salta-Pilvede rong-Salinas Grandes-Purmamarca

Buss tuli hotelli jargi, sain istuma kahe inglase juurde tahapingile /yx sell juba tuntud Jeremy, teine Michael, kes oli kainud Tallinnas labustamas/. Suund pñhja poole. Marsruut paralleelne maailma kñrguselt neljanda tootava raudteega, "tren a las nubes" - pilvede rong. Praegu kaib 1 kord kuus, kavas on uuesti tihedamalt kaima panna uuel aastal. Sñidavad turistid muidugi.
Tee oli pool maad asfalt, pool kruus, tolmas hasti.



Kaktuseñied. Pilverongi marsruudil olid pea kogu aeg kaktused kñrval kasvamas.



Raudtee. Nagime raudteetammi mooda /turiste/ magijalgratastel minemas kuhugi.



Maed olid kogu aeg varvilised. All paremal kalmistu.



Esimene asula Tastil. Yhed suuremad inkade eelsed asula varemed. Minul hakkas kñrgus tunda andma, puristasin 15 minutit peldikus siin. Siis 3 minutit muuseumi, 2 minutit myygilette ja edasi.



Lñunaks jñudsime San Antonio de los Cobres´isse. Paike lagipahe, puid ei ole, ñhku ei ole /3200 m yle merepinna/. Tñmbas mind taitsa zombiks seekord. Jalad nagu vatist, kogu aeg tunne et nyyd paned paki maha. Sisse laks ja jai ainult vesi. Siin kylas sñime kñik yhe laua taga lñunat, tellisin kanaliha kartulipudruga. Manustanud 1 cm2 kana ja kahvlitaie putru, tekkis tñsine kahtlus, kas me ikka jatkame koos. Kuni tualetini kindlasti.
Ilmselt tahaks kñrgus pikemat aega kohanemisex ja minu mass on ka tegur mis seda ei soodusta. Tillukesed kohalikud naised /argentiina turistid meie bussist/ tegid suitsu paikse kaes ja olid suhteliselt lñbusad.
Kohalik rahvas on siin qetchua tñugu, madalamad ja jamedama kerega, tñmmud, nagu magilast ette kujutad. Ja naistel on ikka "cola" ka olemas.

Mu olukord oli, nagu oleks tipis kolmandat-neljandat paeva tuletisi* vñtnud. Et tahaks aga ei jñua. See kestis ñhtuni valja.

*tuletis - mñiste kñrgemast matemaatikast, tulemus, mis saab funktsioonist, millega tehakse rida /matemaatilisi/ manipulatsioone.
//Vt oktoobri sissekannetest mñistet " operaator nabla"//
Tuletis tahendas samuti olukorda kus ñlu joodi ara ja tyhja taara eest toodi uued ñlled, mille kogus oli juba vaiksem kui esimesel partiil. Kestvamalt vñeti tuletisi jarjest 3-4 paeva.



Parast San Antoniot jñudsime kñrgplatoole: Altiplano. Mñlemal pool horisondil kaugel-kaugel maed, pind kaetud selliste pññsastega. Seda labisime ca 100 km. Tundus lñputuna. Laamad luusimas tee kñrval.



Enne soolatasandikule jñudmist kullerdas paikse kaes tee lahedal ka andide kondor.
/Vist turismibyroo palgal?Rohkem neid ei olnd naha kui see yks/

Soolakñrbe "Salinas Grandes" on Argentinas 55000 ruutkilomeetrit. See on rohkem kui Eesti pindala. Boliivias on vist veel rohkem soolakñrbe. Temperatuur + 44 kraadi. Looduslikku varju ei ole, ainult bussi yhes kyljes on. Mina kaisin minutiks bussist valjas, ja siis kohe tagasi, vahemalt paike ei paista lagipahe.







Pind on sile, siledad osad piiratud vaikeste myragikega ca 1-2 cm. Buss pani kogu aeg 100-ga. Mille jargi nad orienteerusid, ei tea, autojalgi oli maas, aga pooretel ei mingeid viitasid. Lage-lage ja jaljed lahvad akki kaheks . ¿Kuhu poorad?
//Muinasjutt - poorad vasakule - leiad vñimu, poorad paremale - leiad raha, lahed otse - leiad ñnne jne//
Kui siin valesti poorad, siis ma arvan leiad surma.



Sepad kes turistidele asju (kivi- ja soolanikerdused) myysid, olid silmini kinni massitud. Ainult prillid sinise riide peal. Aga mytse nad ei pakkunud myya!



Soola tootmine kaib nii et kutid kaevavad labida ja kirkaga umbes 50 cm sygavused circa 2x4 m syvendid, kuhu ilmub vesi (soolalahus on pinna all taitsa olemas). See auk seisab 9-12 kuud paikse kaes, vesi aurab ja puhas sool kristalliseerub. Igast syvendist saab 2 tonni soola. Yhe tonni eest saavad kutid 28 peesot /x3,6/. Ma seda tood ei vñtaks!

Peale soolakñrbest lahkumist tñusis tee meie kñrgeima punktini + 4170 merest. Sellel tñusul lasi giid bussis ringi kotikese kokapññsa lehtedega ja ñpetas, et mitte natsutada neid vaid lihtsalt hoida pñses, aitab kñrgusehada vastu. Hoidsin teist tund aega pñses aga olek lax vaid viletsamaks. Vist oli vale pñsk.

Narkopoliitika on Argentinas selline et ametlikult ei tohi kellegil midagi olla, aga magilaste suhtes pannakse silm kinni.

Mis ei tahenda, et turistil vñib, eriti maalt lahkudes, olla.

Teisel paeval Humahuacas pakuti kotikesi kokaga aktiivselt - vaike kilekotike nagu teepakk, hind 1 peeso.

Kñik myyjad pakkusid kybaraid, hñbeehteid ja kokat. Mul oli kybar hommikul juba ostetud.

Naiteks istun mina vazind-vazind ja tydind-tydind pingil puuall, ootan et buss juba laheks. Mooda kñmbib vanaema, kaks katt koormatud jurviljakottidega. Kartul, sibul, paprika jne.

Kysib ¿Paistab et Teil, señor oleks kokat vaja?

No ma palju ei vñtnud, mñned kilod...

Boliiviani 150 kilomeetrit. Seal vist tehakse sousti ka kokaga¿

Siin serpentiinil on 150 kurvi ja langust 2 kilomeetrit. All orus on Purmamarca, tanase reisi lñpp-peatus.

Nagu selgus, olen reisi ostes reserveerinud toa hostelis Bebo Vilte. See on peremehe nimi kah.

Luxury, luxury.

Kell 17.15 voodisse, paikest-vaenlast ei taha enam naha tana.

Kuskil kella kaheksa paiku ñhtul on kyla taitsa vait.

Palusin yhes poes tassi kuuma vett ja manustasin gripitee. Istusime, kuni teed jñin, kahe tirtsuga leti taga toolidel ja vaatasime lastesaadet.

Pood on yks suurem tuba elumajast, siit laheb uks kooki ja teise tuppa, mida saab yyrida.

Kylas on yx taitsa korralik restoran ka, kyynal laual ja puha.

Kell kymme oli tervis niipalju parem, et sain jagu kanasupist ja laamalihaga hautisest. Jaime terveks ooks kokku.

Pyhapaev Saltas: linnaekskursioon

Linn on ñhtul kiftilt valgustatud.



Tana hommikul magasin 10-ni ja tulin linna mñnda turismibyrood otsima jargmise nadala kaikudex ja tahtsin ka mae otsas ara kaia koisraudteega.

Enamus reisibyrood kinni pyhapaeval, aga yx oli lahti ja tadi myys mulle 3 ekskursiooni: esmaspaev-teispaev pñhjapoole - soolajarved, Jujuy /huhuui/, Purmamarca, Humahuaca. Ooseks jaame sinna. Teine paev tagasi. Siis kolmapaeval olen siin ja neljapaev reede kaks eraldi sñitu lñunasse - Cachi ja Cafayate.
Ja yllatus-yllatus tuleb sel ajal kui minule pilte naidatakse arvutist, samasse byroosse see inglise-austraalia sell kellega bussis kñrvuti istusime. Vaike linn, vaike maailm. tegime pildi ka



Ostsin oma paketi ara /4 paeva eest 400.- pzt/ soovisime kñike head ja lahkusin, sepp jai tadiga plaani pidama.

Kolm tundi hiljem kui istusin peavaljaku aares ja ootasin linnaekskursiooni bussi, pñrkasime taas kokku. Kysisin nyyd mis tal nimeks on - Jeremy. Tundub nagu kummitaks!

Teleferico ehk koisraudtee viib linna serval 1540 m kñrge San Bernardo mae peale



Mingem yles magedelle...



Yles jñudnud, naeb linna taha. maed on veel madalad, rohelised.





Mae otsas on rist: Jeesus elab ja valitseb



Ja ta on ise ka esindatud. Cristo redentor - lunastaja

Lahemalt vaadates tundus et toomehed on valukojas talle lihvketta pahe kinni jatnud, aga tegelikult oli see umbes 50 cm labimññduga plekist aupaiste.



Kaktus ñitseb. Pealelñunal ilmus paike ja lax soojaks.



Ammu tuntud tñde see, lihtsam maest on alla tee.

Linnaekskursiooni ostes kirjutasin reisibyroo kutile oma nime ja hotelli nime paberile, ta liitis need loominguliselt:


reisija Raivo Kuul.
¡Vñtan omale uueks nimeks Roberto P. Kuul!



Maest alla, jai teele park kus kasitoid ja nodi myydi. tiigikesel ujuv turg /sellid paadist pakuvad jaatist/ Peaaegu Bangkok.



Selles San Fernando kirikus kais 1997 Johannes Paulus II.



Kohalikd road on palmilehe sees.
vasakpoolne ilma lihata taidisega, parempoolne hakklihaga. Palmilehte ei sooda.

Siin pildil on taga see magi, mille otsa kaib teleferico. Samal nurgal kohtasin inglast teist korda tana.



Ees paremal Hotel Salta kus olen teisipaevast neljapaevani. Nimelt mul pole ju homme siin hotelli vaja ja see "punane peldik Peipsi aares", kus olen on teisipaevaks valja myydud. Seega orgunnisin ennast teispaevaks siia peavaljaku servale. Nemad on jallegi valja myydud reedel/laupaeval, nii et pean veelkord kolima. Pole sygavat mñtet asju lahti pakkida kohvrist.
Suure kohvri saan homme oosex siia Kuupeale jatta.

Linnatuur 3 tundi ei midagi erilist, peavaljak, bernardo magi juba nahtud, lisaks kasitoo turg, yx kaugem linnaosa uhkemate majadega, yx kohvipaus ja oligi tehtud.

Pilte on veelgi aga internet on siin nagu eesti teadlaste kñige uuem universumi mudel - auklik. laseb 5-6 pilti yles saata ja jalle kinni.

Levist magedes pole aimu. Vñibolla alles teispaeva ñhtul uuesti.

Nadal veel ja oledki kohal. OOTAN!