Raport nr 18

Eile esmaspaeval kaisin Belgrano linnaosas. See on uhe metrooliini lopus ja tagasi soites sattusin ummikusse. Metroo seisis igas jaamas ca 10 minutit, siis laks edasi. Jain tavalisest rutiinist maha ja ei joudnud internetti.

Belgrano on keskklassi rajoon, midagi erilist ei pakkund kiirel ringkaigul





Kolm graatsiat kindral Belgrano malestusmargi juures pargis.


Argentiina on, nagu meil opetaja utles, koopiate maa. Nagu see kuju ja veel moned allpool, on Kongressi maja 1:1 copy Washingtoni kapitooliumiga, on ka 1:1 kirikuid Pariisiga paris mitu. XIX sajandil kutsuti nimelt prantsuse ja itaalia arhitektid siia, et muuta linna ilme mittehispaaniaparaseks. See on ka suureparaselt onnestunud, laiad tanavad, arklikorrused, ehitusstiil koik nigu Pariisis.


Belgrano ise oli uks vaejuht 1800 alguses, seotud iseseisvuse saavutamisega Hispaaniast ja indiaanlaste allutamisega uuele riigile. Nii kova mees et vaaris kohta rahatahel






Siin rohkem midagi markimisvaarset polnd, Beatriz raakis ohtusoogil, et ilusad kohad on seal metroost kaugemal.










Barrancas de Belgrano. See oli koerte jalutamise koht. (Aga Santorini vastu koerasita hulgaga kyll ei saa)

Siit edasi on chinatown. Metroojaama poole tagasi jalutades loppesid just uhes koolis tunnid. Lapsed olid enamuses valgetes kitlites, nagu mingi haiglamangimine kaiks:









Uurisin jargi, et valge kittel antakse riiklikes koolides algastmele (6-12 aastased) tasuta. Et miks valge - et kergemini taisid tappa, need paistavad valgel pohjal paremini valja, kui pead kammida.



Veel uks pilt tanavalt - minu meelest maailma parim tanavasiltide systeem on siin - igal ristmikul suured viidad kus ristuvate tanavate nimed ja nool naitab kuidas majanumbrid muutuvad





Liiklus on enamasti uhesuunaline, nii et buss sama teed tagasi ei soida, vaid teiselt poolt kvartalit.


Soitsin pool teed metrooga tagasi, tulin maa peale ja ¿arvake, kuhu vabatahtlikult laksin?








¡ BOTAANIKA AEDA !!

No oma arust join kull ainult kaks olut enne seda...

Aga tegelikult oli taitsa vahva. Veel Itaalia teemalisi kujusid palmide all:




Romulus & Remus



Rooma kodanikud


ja tohutult kasse:





Tanseks kutsus Beatriz mind mingit tangovarki vaatama, uks tegija sell tutvustab oma uut albumit tasuta. kell 21.30 algab. Ja neljapaeval lahme kulla uhele sobrannale Palermos, kes kirjutab Argentiina kohta raamatuid. Olin kohe nous sotsialiseeruma, kui pakkumine tuli. Ma enam sonaraamatut ei ole soogilauda kaasa votnud.

Tana hommikul koolis (paneme sama pundiga edasi) ebameeldiv ullatus - hollandlanna nutab, kaed varisevad, jne. Kurtis teistele oma muret partneri parast, kellega ta viimased 1,5 aastat on olnd. Sain aru et sell oli helistand ja soimand teda, miks ta siia Argentiinasse tuli, mingid rahaprobleemid ka a-la mees on multimiljonar aga noudis naiselt 25000 euri jne. bla-bla-nuux -tatti-nuux
Et mees muudab tal siin oleku "to a miserable one". Toesti naha oli et inimene on endast valjas, peaaegu kups rongi alla huppama. Naised muidugi lohutasid Ankiet, et vota uus sepp omale jne - jah ma vajan siukest meest kellele toetuda, tegin selle mehe heaks niiaplju niipalju koike koike jne. ca 30minutit meil oli siuke piinlik pihituba. Loplik diagnoos oli ta mehele keskmine sorm koigi daamide poolt.
Raivo, what do you think, kusis opetaja.
Tsiteerisin Oscar Wilde´, kuigi ta oli ju pede ja mehe-naise suhetes ¿?:
"every man kills the thing he loves.."
Ankie siiski tana veel 4 korruse rodult alla ei hupanud, tootasime edasi. Ehk on ta ka ealis-sooliste isearasuste tottu ebastabiilne veitz. Loodame et laeb korda. Emoziooni oli igatahes rohkem kui CSI-s.

Lopetan seekord, homme jalle.
Sipsikutele kalli!