Monday, December 17, 2007

Riost tagasi. tegelikult juba Eestis.




Buzioses seisis laev kella 11-ni



Tere Rio!! Sajab vihma ja pilved on nii madalal-madalal. Tundub et siruta käsi taeva poole ja sõrmed kaovad pilve sisse.



Sõitsime suurde kaubamajakasse Rio Sul. Kohviminut.



Ja Copacabana ei olnud enam kaugel




Sajab ja rahvast ei ole




Siinpool lõpeb Copacabana ja läheb üle Praya Leme-ks



Siin me oleme.



Üks kuiv minut




Pesuvahetus



Üks märg minut



Vesi oli märg jah.



Kõige kallim on helistada Argentiinasse, Tšiilisse ja Eestisse! Parimatele sõpradele parimad hinnad.



Jää selleks korraks jälle jumalaga, Rio!






Selle Costa Victoria laeva kõrval seisime meie.



Öösel oli pilt ilusam kui vihmasel päeval. Õnneks on meil see linn selge ilmaga juba nähtud.



Viimane hommik laev kohe sadamas





Buenos Aires, Argentina õppelaev.






Friday, December 14, 2007

Rio de Janeirost

Nagu sel kruiisil tavaks, sadas vihma.
Nii kõvasti, et otsustasime maal aega veeta kaubanduskeskuses. Seal kulus 1,5 tundi ja edasi tulgu või pussnuge, Copacabanale. Algul istus naine vihmavarju all, siis ilma vihmavarjuta, siis juba sargita ja lõpux bikiinides.
Saime 2 tundi vaheste sademetega aega. Paike otseselt ei paistnud, aga oli võimalik paevitada. Seda ka tegime.
Kell 3 mereannid ja nyyd oleme sadamas, laev laheb teele kahe tunni parast.
Jaa jumalaga Rio.
Brasiilia yldiselt on jõhkralt kalliks laind selle 5,5 aastaga mis meid siin pole nahtud. Raha on praegu 6,5 eeku vaart ja kahekesi syya tahendas 127 raha. Argentiinas saaks hakkama 300 eeguga, siin laheb 3 korda rohkem.
Neegrid on oma kõvast rahast nii sillas, et naitex eile õhtul kohvikus ainult yhte õlut ja mahla keeldusid myymast, kui syya ei telli.
Jaan lootma et ysna pea neil mõistus pahe tuleb tagasi, mingu selleks kasvõi raha 4 korda odavamaks.
Aastal 2007 Brasiilia meile - kallis ja vihmane.
Nyyd veel 4 paeva ja oleme kodus!
Pildid kunagi hiljem!

Thursday, December 13, 2007

Buzios. Riost 92 meremiili

Nagu meil heaks tavaks sel merereisil, paikest ei saa. Siiski on ilm parem kui eile oli, pidevalt ei saja. Vaevalt saad õhuvanni võttes suigatada, kui vaike vihmatibin tuletab meelde, et magamisex on oo.
Mis me tana tegime?kell 8,5 sooma, pikali, sajab, raamatud, ei saja, õhuvannid rõdul, pikali, sajab, raamat, telekas ei saja.
kell 12 maale, ei saja, taksoga kylasse, randa, sajab, poodidesse, sooma, ei saja, randa, sajab, jala sadamasse, enam ei saja, veetaksoga tagasi kylasse ja siin me oleme!
Sadu ei ole hirmus inimvaenulik padukas, pehme paar tilka ja ilm on suhteliselt soe. Siiski meil ei vea, sest meie ees ja taga on ilm ilus, aga meiega sõidab kaasa tzyklon, mis meid marjax ja kurvax teeb.
Siin internetipunktis ei õnnestu pilte laadida, ehk leiame teise või raporteerime homme Riost.
Nagudeni.



Oleme randa jõudnud



Nii paistis meri ja meie laevuke



Alustame tagasiteed laeva poole. tegemist on edumeelse omavalitsusega /nagu Parnus?/.
On paigaldatud hulk skulptuure. Ja mitte mingeid ratsakindraleid nagu naabritel Argentinas ja Uruguays. Vaid:



Brigitte Bardot



Kolm kalurit.
Ziggyle ytlen, et neegrit võid isegi Tallinnas panna, aga pronksist Brigitte... ? Tee jargi, kui suudad... /ja oma naise juuresolekul!/



Et vihmakene vahepeal jargi jai, võtsime veetakso ja põrutasime tagasi kylla. laev laheb tana kell 12 oosel valja, nii et aega on.



Tuul tuhiseb mooda....



Ontlikumad reisikaaslased lahvad laeva tagasi

Wednesday, December 12, 2007

Ilhabela saarelt Braziilias

Brasiilias õnnestus arvutile telefon taha pista ja pildid yles laadida.



Tangoyritus Buenos Aireses laupaeva õhtul. Poodiumil on paarid rahva seast.



Crema del cielo - taevakreem./Jaatis/



Lõunal lihale spetsialseerunud asutuses



Meie sviit laevas.



Brasiilias on kristlasi palju.



Kiriku ees seisab rannabaggy - brasiilia oma toode



Laev on MSC Sinfonia. Tekid Mozart, Brahms, Debussy jne. Meie elame Sibeliuse tekil. Ylevalt teine


Ekskursioon Ilhabela kaunimale rannale Curral. Paraku sadas terve paev tihedat vihmakest, nii et proua ei saanudki vihmavarju alt valja. Mina kaisin ikka ujumas ka kaks korda.
Eilne merepaev algas sama nutuse tundega, et paikest ei ole ega paista tulevat. Aga lõunast laks soojaks ja kolisime tekile. Paike põletas ka labi pilvede taitsa kuumalt.


Curral rand. Ilus kollane kivideta liiv muidu. Paikesega oleks paradiis.






Tuesday, December 11, 2007

Tere merelt

Mitu pàeva vaikust ei tàhenda seda et ei tahaks rààkida vòi ei oleks midagi rààkida.

Laevas on internet umbes 40 korda kallim kui Argentinas /siin 30 USD tund, maal 0,5 -1 USD tund/, viis korda aeglasem ja pilte ei saa yles panna.

Seega lihtsalt paar sòna.

Viimane òhtu ja paev BsAs:

*kohtame venelasi - kullapoe omanik, taksojuht, klavermangija metroos, araabia kiirtoidukohas teenindaja.Kòik panevad espanjooli siin ja on taitsa teenistusvalmis. Koduvandid tuleks siia vaatama saata kuidas vàlismaal elatakse. Lòuad pidada ja edasi teenida!

*òhtul on terve suur tanav kinni pandud ja inimesed tantsivad tangot.

*vedasin naise metroosse ja Abasto kaubandusse. saime yhe koti ja taevakreemi - sinist jààtist.

*laekusime kell 3 laevale pealeminekukohta. Laks 4 tundi, kuni kajutisse saime. Argentiinlased on sabadega harjunud, seega ei lintsitud yhtegi kruiisikompanii tootajat selle eest et tuli nii kaua oodata, et polnud kus istuda (istusime parkla ààrekividel) et vett polnud kogu aega vòimalik osta, et infot jagasid kaks tibukest kes ringi jalutasid, ytlesid miskitlahedalolijatele aga kes neid ei kuulnud ei teadnud mis toimub ja miks aeg venib. Ameeriklastega pole laevale saamine kunagi yle poole tunni vòtnud.

Laevast;
*Nii suurt ja mugavat kajutit meil enne pole olnud. On garderoob, vann, ròdu, diivan ja palju sahtleid.
*Sook on elutegevusele mitte ohtlik, aga ka gurmee mitte. Vòiks olla soojemad road /taldrikud/ ja erineval prael erinevad lisandid. Siin tuleb koik samade ubadega.
*Veinid on soodsas hinnaklassis - ca 20 USD pudel. Valik 20 tk Itaaliast, yx Tshiilist ja yx Portugalist. Pudelivesi ka Itaaliast.
*Esimene peatus esmaspaeval Uruguays Punta del Este kuurort. Sadamat pole, peaks maabumine kaima laeva paastepaatidega. Seda oleme ennemalt kyll ja kyll naind ja kogend. Nùùd kapten laseb kaks paati rippu, trepi ka valja panna aga laev seisma ei jaa. Otsib koht akus ta saab. Nii kaks tundi. Ja siis paadid ja trepp sisse tagasi ja aidaa Brasiilia poole. Kolm tundi peale plaanitud maabumisaega teatatakse et ilm oli nii s*tt et ei saanud maale lasta kedagi. Hulk argentiinlasi ootasid ekskursioone 3 tundi ilusti sabas. Ilm oli pilves ja vaike vihm ka, aga oleme paadis maal kainud 3 korda suurema lainega. Imelik otsus kaptenilt tiirutada seal lahes, kui oleks varahommikul vòinud Montevideosse sisse keerata kai ààrde.
* Eile kysub naine.kallis, kas sa tead, mis pàev homme on?
?kaks kuud kodust àra? ei
?teisipàev? ei
?kas tòesti olen unustanud mingi romantilise tàhpàeva?? ei,ei homme on dispetser!!
vat kuhu viib kauane viibimine Lòuna ameerikas! Ununeb elutàhtis sùndmus.
Tàna merepàev, sòidame Ilhabela poole Brasiilia vetes. Ilm +23 volti ja pilves. Vàhemalt ei pòle ninad àra.

Senix lòpetame, kunix jàlle.
Mupz sipsikutele!

Saturday, December 8, 2007

Braziilia poolel

Ekskursioon Iguazule ei ole taiuslik kui kaia ainult Argentiina poolel. Kñik raamatud kirjutavad et Brasiiliast avanevad tegelikult paremad vaated. Vñtsime kell 7.30 koti hotellist kaasa ja bussiga Brasiiliasse. Sillalt mis yhendab Argentinat Brasiiliaga paistis Paraguay ka ara. Oli ka kolme piiri kaubanduskeskus.



Seal on rada erinevalt Argentiina maast kñrgemale tñstetud metallrestidest teest ilusti betoonist ja maas.
Vaated on tñesti paremad - otse yle jñeoru on kosed.



Turist



Jñesang allpool kuradikñri.



Vaate- ja pildistamisplatvormid olid inimesi tais



Vaade Kuradi kñrile



Brasiilia raja lñpp oli viidud vee kohale. Sellel sillal lendas asjasoetatud mytz abikaasa peanupu otsast vette. Veike tuuleke puhus ykskord.
Yxkord juhtus mul omal samamoodi, aga olime siis merel koos kahe parismaalasega, yks neist hyppas vette ja paastis mu mytsi.
Siin sellist trikki ei saanud korrata, laks kymne sekundiga allavett see kaabu.



Viimsed hetked koos mytziga. Omanik ei tea veel, et ees ootab mytsitus.



Ja esimesed ilma



Vaade eelmiste piltide sillalt allavett, mille pildistamise pñhjus on kose juures hulpiv kummipaat. See on tegelikult paris suur, 38 inimest mahub sisse. Eelmine paev oli see meil yks programmi osa - Suur veeseiklus. Antakse paastevest selga ja kummikott asjade jaoks. Ja siis selgub et kñik paadijuhid on kui mitte Scumacherid siis Barrichellod kindlasti. Kimatakse, pooratakse, sñidetakse kose alla lausa et kñik ikka korralikult marjaks saaks. Yks sell tegi sñidu ajal ka videot, mida sai tellida. Paraku lahkusime nii vara, et see jai meil soetamata. Koskede juurest sñideti paadiga ca 6 km allavoolu /ka paris kñva vool ja karestikud/ ja sealt lñpuks veoauto kastis lñunasoogile.




Raja lñpp. Lift viis yles!

Sama tuuribuss tñi meid Argentiinasse tagasi otse lennuvaljale.


Tagasilend oli tavaklassis, aga Kempinski hotell yllatas meid sviidiga. Ega seda kanapeed ju vaja pole, aga kui pakutakse ........


Ñhtusoogil pildistasin Teresa sugulast.
Ñnneks ta paikseprille ei kasutanud, vastasel korral oleks tulemus olnud pandakaru negatiiv.
Mñned videodka kosest








Thursday, December 6, 2007

Ekskursioon Argentiina poolel ehk kuidas hommikul taitsa valge nina ñhtuks on punane



Hommik oli kuiv, ahvardas tulla paikseline paev. Tutvusime puuga, mille viljad justkui viigimarjad, aga lehed hoopis teistmoodi. Tuntud botaanik maaras puu liigiks laialeheline roheliste rippmunadega asi.



Yx ullike laks randama.
Nii seitse senti pikk oli ta.
Sipelgad on siin ka mustad ja ca 3 cm pikad.



Kaiman lebas ahvatlevas poosis louad laiali. Kui ta just pruuti ei otsind niimoodi, siis oli
ilmselt rahvuspargi palgaline.



Taga paistab Kuradi Kurk /kori/. Suurim veemaht Iguazu koskedest laheb siit alla.



Seesama. Praegu saab siia tulla rongiga ja siis 1000 m raudset teerada pidi. See variant avati 2001. Enne kaidi paatidega, aga vahel juhtus et moni paat laks monekymne turistiga kosest alla ka. Ei ole teada et keegi oleks siit alla soites ellu jaanud, sest vesi kukub vastu kaljusid.




Brasiilia poolelt kukkuvad veed. Riigipiir kaib keset joge, piirivalvet pole.



Tagasi rongile



Palume koaatisid mitte toita. Ja mitte puudutada, nad hammustavad. sellised tegelased, kes soovad enam vahem koike. Suremat sorti s*tarott.

Ylemine rada. Meil eile kaidud aga paikesega hoopis teine tera.



Liblikas ajas oma liblika-asju. Paremal minu varbad.




Kaader otsustab koik



Iguaanil on hari kesket selga, see on teist sorti tegelane. Neid liikus hulgaliselt vosa all.



Vikerkaar.


Alumine rada


Klassika


Parast soitsime siin all paadiga. Paris lahe ja sai yleni marjaks, sest paat aeti kose alla valja.



Selle sillakese lopus oli selline veeudu, et sai hoobilt yleni marjaks.



Paele paadisoitu veel 4 km dshunglis veoauto kastis. See ei ole paris trioopiline vihmamets, vaid selva misionera - oleme Misionese provintsis.
Yle joe on Brasiilia, Paraguai on 35 km.
Pakkusin et lahme Paraguaisse ohtust sooma, aga naine ei viitsind.
Kaisime Argentina linnas Puerto Iguazu, taksoga 25 minutit. Niipalju putukaid kui siin, pole veel kuskil ringi lennanud.
Naine muidugi mu nou ei votnud kuulda ega mu kaabut pahe ei pand, nii et ohtuks oli ta kenasti punane naost.
On ka paar videot, aga praegu ei onnestu yles panna. Nii kui saan, panen.
Stay with us!